Esmaspäeval 20. oktoobril kell 18.00 avab Mari Prekup galeriis GÜ isiknäituse LÄTE | PUINE.
Näitus ühendab endas kunstniku kogutud tragikoomilisi ja tõsisemaid kilde ajaloost, pärimusest, religioossest ja argirituaalsest kombestikust seoses hiiepuudega siin, soome-ugri ja lähirahvaste juures, ning meid viimasel ajal ümbritsevast uus-tõlgendustest läbi okste ja linoollõike prisma
Soomes, Joutsa väikelinnas on kiriku ja kõrtsi vahelisel platsil ilus kahar männipuu, mis vanemal ajal täitis pihapuu rolli (sarnane meie hiiepuuga, rohkem koduõnne-keskne), mida nüüd tuntakse ka piiskausmänty´na (tlk. piitsutamise mänd) nime all, sest millalgi 19. sajandil võtsid võimud kätte ning hakkasid just selle puu najal kodukariõigust ja kohtukaristusi sh hukkamise täide viima. Puu all käidi laulmas/tantsimas edasi.
Paar järve vasakule, Tampere lähedal, on teine uhke männipuu. Mitte eriti kahar, aga hiiglaslik, kõrge ja kobrutava koore ning väänlevate sammaldunud okstega. Timi mänd, aka karupuu. Tema juhatab meid põhjapoolkera kummalisse ununenud jahirituaalide maailma, tutvustab meile karu-v***ja rasket ametit ja saadab edasi karupäid Udmurtia ning Kanada okstest otsima.
Seda kõike ei jälgi kuivanud kooritud tammepuu Kalevipoja kalmul, Kuremäe kloostri taevase ikooni kandja. Vana vadjalaste hiiemetsa viimane mäletaja ümber on oma madal aiake, et teda kaitsta halbade hammastega inimeste eest, kes tema imettegevat koort kangesti nätsutada armastavad. Mis see üks väike tükk ikka halba teeb, eksole? Viimane sada aastat on mõjunud salendavalt. Kas varsti tuleb uus peremees?
Kunstnik küsib, mis väärtusi kannab mäletamine ja pärimuse edasi andmine. Ja milliseid võimalikke kahjusid?
Prekup tänab Hannah Harkesit, kel on suur osa nii näituse idee kui ka kunstniku graafika käekirja kujunemisel.
Näitus jääb avatuks kuni 08.11.2025.
